Baaskoolitus
Copyright © Eesti Lepitajate Ühingu koolitajad
Kõik õigused kaitstud. Eesti Lepitajate Ühingu koolitajate poolt koolituse eesmärgil väljatöötatud materjale ei ole lubatud reprodutseerida ega edastada elektroonilisel, mehhaanilisel ega muul viisil, sh paljundamine, helisalvestise ega muu andmete salvestamise ja edastamist võimaldava süsteemi abil ilma Eesti Lepitajate Ühingu kirjaliku loata, v.a lühitsitaatide kujul, viitega info allikale.
Perelepitusalane baaskoolitus.
Koolituse läbiviija on Eesti Lepitajate Ühing.
* Perelepitajate baaskoolitus vastab täiskasvanute koolituse seadusele: Täiskasvanute koolituse seadus – Riigi Teataja
Koolituse eesmärk on pakkuda perelepitusalast baasõpet perelepitaja ametiks või perelepitusega kaasuvate erialade professionaalseks ametikasvuks. Eesti Lepitajate Ühingu (ELÜ) perelepitaja baaskoolituse läbinul on võimalik töötada perelepitajana kas erasektoris või riikliku perelepitajana, kui on sooritatud Sotsiaalkindlustusameti vastav lisaeksami. Baaskoolituse tunnistuse alusel on võimalik taotleda perelepitaja kõrgeimat kvaliteeditaset ehk perelepitaja kutset (tase 6 või tase 7, täpsem info Perelepitaja kutse taotlemine).
Baaskoolituse täishind koos auditoorse õppe, superviisorite tasu ning baaskoolituse lõpueksamitega on 2760 eurot (arvet on võimalik tasuda osade kaupa).
Koolitusele ootame kõrgharidusega, eelistatult psühholoogia, sotsiaalteaduste või õigusvaldkonna spetsialiste, kuid sobivad ka teiste erialade esindajad, kes soovivad end perelepituse valdkonnas täiendada..
ELÜ poolt läbiviidav perelepitajate baaskoolituse programm vastab Euroopa perelepitajate pôhikoolituse nôuetele ja mille läbimisel väljastatakse tunnistus. Tunnistuse alusel on vôimalik sooritada perelepitaja kutseeksam ja taotleda perelepitaja kutset, millega kaasneb europass (mis võimaldab sobivatel tingimustel töötada kogu euroopas).
Esialgne perelepitajate baaskoolituse koolitusprogramm kinnitati 2008. aasta novembris Sotsiaalministri määrusega. Programmi kaasajastatakse ja täiendatakse igal aastal vastavalt euroopa perelepitajate põhikoolituse nõuetele.
Koolitusprogramm koosneb põhiosast (auditoorne õpe), individuaalsest tööst õppe-materjalidega, superviseeritud praktikast ning kahest eksamist. Baaskoolituse lõpetamise, st eksamile pääsemise tingimusteks on auditoorses õppes osalemine 80% ulatuses ja sooritatud superviseeritud klienditöö praktika, mida kinnitab superviisori tagasiside koolitatava klienditöö läbiviimise kohta. Ehk, koolituse lõpetamise eelduseks on:
1. auditoorses õppes osalemine ja kaasatöötamine
2. superviseeritud praktika läbiviimine (superviisori tagasiside)
3. teooriaeksam omandatud teadmiste hindamiseks (eksamikomisjon)
4. praktiline eksam omandatud oskuste hindamiseks (demonstreerimine eksamikomisjoni ees)
Kui koolituse lõpetamise eeldused on täidetud, väljastatakse tunnistus koos omandatud õpiväljundite loeteluga. Kui mingi osa nõuetest jääb täitmata, väljastatakse tõend läbitud õpiväljundite kohta. Perelepitajate baaskoolituse tunnistus annab õigused töötada perelepitajana, kuid on soovitatav on taotleda ka perelepitaja kutse. Baaskoolituse tunnistus on aluseks perelepitaja kutse taotlemisel.
ELÜ korraldatava perelepituse põhikoolituse õppekorraldus ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
Koolitussoovist anna teada aadressil: info@lepitus.ee . Teiega võetakse ühendust ning selgitatakse huvi ja motivatsioon koolituse vastu. Koolitusel osalemise kinnituse saate e-maili teel. ELÜ perelepitajate baaskoolituse tunnistus või analoogse koolituse tunnistus (VÕTA) on aluseks perelepitaja kutse taotlemisel.
Koolituse kogumaht on 220 ak/tundi, millest 184 ak/tundi on auditoorse ja praktilise töö maht (läbiviidud praktika supervisioonid superviisoriga) ning 36 ak/tundi iseseisvat õppetööd. Koolitse õppekeeleks on eesti keel ja inglise keel (vajadusel kohapealne tõlge).
Iga koolituse soovijaga sõlmitakse eraldi koolitusleping, kus lepitakse kokku koolituses osalemise ja maksetingimused (sh koolitusest loobumine). Peale koolituslepingu sõlmimist saavad osalejad põhjaliku ainekava.
Perelepitajate baaskoolituse koolitajad on: Anneli Liivamägi-Hitrov, Helle Niit, JaanusKangur, Helen Hääl, Gerry O’Sullivan, Anastasia Sanches-Fernandez ja Birgitte Beelen.
Koolitus toimub iga 3 või 4 nädala tagant reedel ja laupäeval. Koolitused toimuvad Tallinnas. Koolituse moodulite kuupäevad saadetakse koolitusele registreerimise järgselt.
Moodulite sisu:
I MOODUL
Õpiväljundid
Teavad perelepituse põhimõtteid ja eesmärke ning saavad aru perelepitaja rollist ja ülesannetest.
Teemad:
– ülevaade erinevatest lepitusliikidest
– perelepituse määratlus, võrreldes teiste lepitusliikidega ning
seonduvate valdkondadega
– perelepituse eesmärgid, põhimõtted, kasu
– perelepitaja rolli ning vastutuse määratlemine
Õpimeetodid:
– loengud
– mõistete ja seoste visualiseerimine
– praktilised harjutused
– rühmatööd
– arutelud
– õppekirjanduse edastamine
Õpiväljundi hindamine
Praktiliste ülesannete vaatlus ja analüüs. Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine
II MOODUL
Õpiväljundid
Orienteeruvad konflikti tüüpides, eskaleerumise astmetes ja sekkumise viisides ning valivad asjakohased sekkumisstrateegiad
Teemad
– Konflikti olemus, liigid, eri liikide lahendusstrateegiad
– Konflikti eskaleerumise astmed ja sekkumisviisid
– Suhtekonfliktide spetsiifika
– Konfliktikäitumise eneseanalüüs
– Kommunikatsioon perelepituses
Õpimeetodid
– teoreetiline loeng
– praktilised harjutused
– rühmatöö harjutused
– arutelud
– eneseanalüüs
Õpiväljundi hindamine
Grupireflektsioon seoste loomiseks eelneva mooduli teemaga. Praktiliste ülesannete analüüs. Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine.
III MOODUL
Õpiväljundid
Orienteeruvad Eestis kehtivates perelepitusega seonduvates õigusaktides ning on teadlikud lahutuse/lahkuminekuga seotud õiguspraktikast.
Teemad
1. Eestis kehtivad perekonnaõigusega seotud seadused
2. Lahutuse ja lahkuminekuga seotud õiguspraktikad
3. Eestis kehtivad perelepituse valdkonnaga seonduvad seadused ja
muud õigusaktid
Õpimeetodid
– loengud
– arutelud
– näidiskaasuste analüüs
– õigusalase kirjandusega tutvumine
Õpiväljundi hindamine
Arutelud ja selle tulemusena õpiväljundi hindamine. Teadmiste ja oskuste demonstreerimine kaasuste lahendamisel.
IV MOODUL
Õpiväljundid
Tunnevad läbirääkimiste põhimõtteid ja osakavad kasutada läbirääkimisstrateegiaid.
Teemad
1. Läbirääkimiste olemus, liigid ja põhimõisted
2. Jaotavate ja liitvate läbirääkimiste strateegia ning taktika
3. Liitvate läbirääkimiste protsess
4. Tõhusate läbirääkijate käitumine, kommunikatsioon
Õpimeetodid
– lühiloengud
– mõistete ja seoste visualiseerimine
– rollimäng ja simulatsioon
– rühmatööd
– enesekohane analüüs
Õpiväljundi hindamine
Rollisooritus läbirääkimistehnikate demonstreerimisega. Enesekohane analüüs. Läbirääkija rollisooritus.
V MOODUL
Õpiväljundid
Analüüsivad ja klassivitseerivad perelepitusprotsessi mõjutegureid ning oskavad arvestada nendega oma töös perelepitajana
Teemad:
1. Peresuhete dünaamika
2. Tunnevad kooselu lõppemisega seonduvaid psühholoogilisi ja
emotsionaalseid mõjutegureid
3. Perelepituse võimalikkus lähisuhtevägivalla puhul
4. Perelepitusprotsessi mõjutavad tegurid (s.h.võimudünaamikad)
5. Genogramm
Õpimeetodid:
– lühiloengud
– praktilised harjutused
– genogrammi koostamine ja enesekohane analüüs genogrammi alusel
– arutelud
Õpiväljundi hindamine
Grupireflektsioon seoste loomiseks perelepituse spetsiifika, lepitaja rolli ja perelepitusega kaasuvate seadustega. Mõjude analüüs. Enesekohane analüüs genogrammi alusel.
VI MOODUL
Õpiväljundid
Planeerivad perelepitusprotsessi, otsustavad sekkumisstrateegiad ja rakendavad seniseid teadmisi oma tegevustes protsessi läbiviimisel.
Teemad:
1. Perelepitusprotsessi ülesehitus ja juhtimispõhimõtted
2. Perelepituse erinevad mudelid ja lähenemisviisid
3. Perelepitusprotsessi juhtimine
4. Kommunikatsioon perelepituses
5. Perelepitaja kutsekäitumise alused
Õpimeetodid:
– lühiloengud
– praktilised harjutused
– õppefilmid ja analüüs
– rollimängud perelepitajana
– arutelud
Õpiväljundi hindamine
Rollisooritused ja personaalne tagasiside rollisooritusele. Juhtumite analüüs varemõpitu reflekteerimisega.
VII MOODUL
Õpiväljundid
Omavad ülevaadet rahvusvahelise perelepituse spetsiifikast ja oskavad juhendada kliente nende rahvusvahelistes lapseröövi küsimustes.
Teemad:
1. Rahvusvahelise perelepituse spetsiifika ja põhimõtted
2. Õiguslikud regulatsioonid piiriüleste juhtumite puhul
3. Piiriülese perelepituse mudelid
4. Lapseröövi mõiste ja sekkumisviisid
5. Kultuurierinevuste olulisus
Õpimeetodid:
– lühiloengud
– rühmatööd
– arutelud
– praktilised harjutused
Õpiväljundi hindamine
Rahvusvaheliste näidiskaasuste analüüs. Grupireflektsioon rahvusvahelise perelepitusmudeli rakendamisel.
VIII MOODUL
Õpiväljundid
Juhendavad ja aitavad vanemaid laste toetamisel. Teavitavad vanemaid laste õigustest.
Teemad:
1. Lahutuse mõju laste psüühikale ja käitumisele
2. Vanemate suhtlemine lastega pärast kooselu lõppemist
3. Lahutusjärgsete muutustega kohanemise aspektid lastel
4. Tunnevad vanemast võõrandumise sündroomi ja kasutavad asjakohaseid
sekkumisviise
Õpimeetodid:
– loengud
– õppevideod
– rühmatööd
– arutelud
Õpiväljundi hindamine
Rollisoorituse analüüs. Näidiskaasuste analüüs.
IX MOODUL
Õpiväljundid
Osakavad läbi viia lapse küsitlemist. Selgitavad välja laste huvid ja vajadused seoses vanemate lahkuminekuga ja analüüsivad lastelt saadud informatsiooni.
Teemad:
1. Küsitlusprotsessi ülesehitus ja eesmärk
2. Küsitlustehnikad
3. Alternatiivsete vahendite kasutamine laste küsitlemisel
Õpimeetodid:
– lühiloengud
– õppevideod
– praktilised harjutused
– rollimängud lapse küsitlejana
Õpiväljundi hindamine
Tagasiside rollisooritusele lapse küsitlejana. Enesekohane analüüs.
X MOODUL
Õpiväljundid
kavandavad ja juhivad perelepitusprotsessi vastavaid sekkumisstrateegiaid kasutades ning hindavad protsessi tulemuslikkust.
Teemad:
– perelepitusoskuste lihvimine
– toimetulek “lõksude” ja ohtudega
– perelepitaja kutsekäitumise koodeks
– praktikajuhtumite analüüs
– eneseanalüüs perelepitajana
Õpimeetodid:
– rollimängud
– eneseanalüüs
Õpiväljundi hindamine
Rollisoorituste tagasisidestamine. Enesekohane analüüs perelepitajana nii grupis kui individuaalselt. Varasemate teadmiste ja kogemuste integreerimise demonstreerimine perelepitusprotsessis. Perelepitaja kutsekäitumise analüüs.
NB!*Koolitusruumid on ligipääsetavad erivajadustega inimestele.
*Koolitus toimub 70% ulatuses kontaktõppena, vajadusel hübriidõppena, välislektoriga seotud moodulid toimuvad veebikeskkonnas eestikeelse tõlkega.
*Tagasisidet koolituse kohta on koolitatavatel võimalik edastada iga mooduli lõpus.